Osa Tartu kesklinnast saab nutika tänavavalgustusvõrgu

Linn vahetas detsembris projekti SmartEnCity raames kesklinna piirkonnas välja 320 olemasolevat naatriumvalgustit energiasäästlike leedvalgustite vastu.

Lisaks paigaldatakse lähematel kuudel mitmesuguseid liiklus- ja keskkonnasensoreid, mis integreeritakse valgustite juhtimisega.

Energiasäästliku tänavavalgustuse said projekti pilootalasse kuuluvad Pepleri, Pargi, Kuperjanovi, Õpetaja, Tiigi, Vanemuise, Aida, Lao, Kalevi, Tähe, W. Struve, Akadeemia, Kitsas, Soola, Lille, Vallikraavi, Filosoofi, Lootuse, Kastani, Veski, Kooli, A. Haava ja Näituse tänav.

Kõikidesse valgustitesse paigaldas Cityntel OÜ juhtimiskontrollerid, mis võimaldavad kaugjuhitavalt korraldada valgustite tööd (sisse-välja lülitamine, hämardamine) ning kontrollida valgustite toimivust. Energiasäästlikest valgustitest ning lähiajal paigaldatavatest liiklustiheduse, teeolude, ilma- jm sensoritest moodustub nutikas tänavavalgustusvõrk.

"Uuendatud tänavavalgustus võimaldab kuni 70-protsendilist elektrienergia kokkuhoidu, kuid samas saavad kõnealused tänavad ka senisest ühtlasemalt valgustatud. Sensorid võimaldavad juhtida valgustite tööd lähtudes reaalsetest liiklus- ja keskkonnaoludest ning seeläbi energiat mõistlikult kasutada," selgitas abilinnapea Raimond Tamm.

Tänavavalgustuse uuendustööd tegi Leonhard Weiss Energy AS. Tööde kogumaksumus oli 112 452 eurot, millest osa finantseeritakse linnaeelarvest ja ülejäänud osas Euroopa Komisjoni toetusest.

Tartu linn osaleb rahvusvahelises projektis SmartEnCity, mille käigus luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa. Projekti üks peamisi tegevusi on nõukogudeaegsete kortermajade renoveerimine liginullenergia hooneteks. Nutikas linnaosas kasutatakse uuenduslikke lahendusi kaugküttes, tänavavalgustuses , taastuvenergia kasutamises ja mobiilsuses.  Renoveeritud majade elanikele luuakse nutikodulahendus, mis võimaldab jälgida ja reguleerida oma kodust energiatarbimist.
SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020.